Ostap Slivinski (Ukraina)

(snd 1978, elab Lvivis)

Ukraina keelest tõlkinud Igor Kotjuh

2014. aasta episood

“Ma olen mitu aastat ärganud üles
kui mees tuli öövahetusest koju kell kolm
või neli hommikul. Ta pesi ennast kaua
ning heitis voodisse, olles sama must ja ähmane,
pimedas peaaegu
nähtamatu. Või oli ta lahustunud öhe?”
Vaikime,
kuid järsku hakkab naine laginal naerma: meie juurde
jooksis poisipõnn, komistas
ja kukkus – sellesama jahukotikese peale
mida ta käes hoidis
ning tema ketsid tõusevad üles –
otse valge pilve südamesse –
milline valge plahvatus,
ütleb naine, ja nii vaikne.

 
Arza, vestlus mustlannaga

– Ütle, kas sa oled õnnelik?

Tahtsin vastata “jah” ning ma ütlesin: “Jah,
Ma olen õnnelik”.
Kuid tema:
– Sa ütled nii, sest su süda magab.
Kuid ütle, kas sul on lootus?

Ma tahtsin vastata “jah” ning ma ütlesin: “Jah,
mul on lootus”.
Kuid tema:
-Nõnda räägib see, kelle jaoks lootus polnud kunagi
ainsaks koduks.
Kuid ütle, kas sa tuled mu juurde?

Ma tahtsin vastata “jah” ning ma ütlesin “Jah,
Arza, ma tulen su juurde”.
– Kui tuled mu juurde, võid jätta käed koju,
sest su käed, nagu näen, oskavad teha vaid sõnu.

 
Sisyphus

Esimene maja oli liiga kõrge ja õhukeste seintega ning tuul lammutas selle maha.

Teine maja – oo kuldne põld! – oli liiga suure armastuse laps, ning me väljusime sellest erinevate uste kaudu.

Kolmas maja pidi seisma kindlalt, nagu praetud härg, kuid sõda kutsus mind hävitama teiste vara

Neljas maja pidi olema kui mõõduka armastuse anum, kuid ühel õhtul muutusin üleliigseks

Viienda maja viisid inimesed veoki ja kahe tsikliga ära.

Kuuendas majas olid vaid mu käed, mis seda ehitasid.

Seitsmes maja tuleb minu juurde nagu lõpuni nägemata uni,
kus lõunalaua ümber istute te kõik, aga mina tulen iga kord trepile
nutma
ning tulen tagasi, rahulikuna.

 
*
Ja mida teha lootusega?
Ta on nagu hobune –
Teda ei saa visata liivale ega võtta
paati.
Ta on kuulekas, isegi siis
kui kandis meid, peaaegu
mitte paludes süüa.
Ja see ei ole tema süü, et me
ei leidnud siin midagi
ja nüüd on aeg
minna siit ära.
Võibolla kui lasta ta vabaks, ta
leiab oma
maja?
Mis maja?

 
Kera

Ninast tuli järsku verd – kas süda otsis sinust väljapääsu.
Alguses ma ei saanud aru, arvasin, et sa nutad,
püüdsin peatada taksot, vihmaveerennid hirnusid, aplodeerides mulle,
kohvikute klaasruudud kustusid, liiklusmärgid suunasid üksteisele:
kellad ja kalad, kuldne kosmonaut, klaas vett küünlavaha osakestega
jõuludele omane mänguasi seegi. Ja sina – selle mänguasja sees
väljendades oma mehaanilist rõõmu. Marleni pianoola
Ise mängib julge lume eleegiat, ise allutab ilma ja tõmbab sind massidest välja.

Mu keha on täis suitsu ja tulesid, erinevat juhuslikku muusikat!
Süda ja kopsud vibreerivad nagu sillad piiril, öö on soe ja niiske,
Oma liigutuste vangid, võltspilved, põhk pullid.

 
*
Sõitsime läbi linna, mis on täis peotulesid.
Ja nüüd, kui peaaegu kõik on rahulikult möödas, ma lihtsalt palun sind
Kodusta mulle üks loom ning õpeta mulle kuidas temaga mängida.

Ma tahaksin olla ta kiiresti toimiv keha.
Pimesi tormata, laulda – nagu purjus jalgrattur paduvihma all,
Vandudes seosetult, lüües end vastu südant, kuulates kuidas see undab.

Tahaksin ronida sellega märjale tekile ja silmadega otsida sind,
Olles naljakas, nagu mänguvulkaan, mis ajab välja vaarikamahla.
Tahaksin saada kõike tagasi, natuke muutes purje kallet ja sööstes

Vana viirastusliku nime all ja pildudes rõõmsaid pärle randa.
Kui selle asemel keeran ümber ja vajun unne, pistes nina rakkude sooja
Kuhja: kuidas valgus ladestub unisele karusnahale; milline ilu, millesse

Maine elu tühjendab end!

 
*
Ostap Slyvynsky is a poet, translator, essayist and literary critic born in Lviv (Ukraine) in 1978. He has authored four books of poetry in Ukrainian – The Sacrifice of Big Fish (1998), The Midday Line (2004), Ball in the Darkness (2008), and Adam (2012). His selection of poetry The Running Fire was published in Polish (2009) and Russian (2013) translations. In 2015 his book of poetry and essays Sand and Wine was issued in Slovakia. In general his texts were translated into 15 languages. In 1997 he was awarded the B. I. Antonych Literary Prize (Ukraine), in 2009 – Hubert Burda Literary Award (Germany), in 2013 – the Prize of Kovaliv Fund (USA). An active participant and contributor to numerous literary festivals both in Ukraine and abroad, he also coordinated the International Literary Festival at the Publishers’ Forum in Lviv in 2006–2007. He translates from Bulgarian, English, Macedonian, Polish and Russian (notably Czesław Miłosz, Andrzej Stasiuk, Derek Walcott, Kenneth Koch and many others). In 2007 he was awarded the Polish Embassy’s prize for the best translation of the year for his translation of Traveling to Babadag by Andrzej Stasiuk. He is the associate editor of Polish-German-Ukrainian literary magazine RADAR. In 2007 he earned a PhD in contemporary Bulgarian literature. Slyvynsky is currently occupied teaching Polish literature at Lviv University.